Uurimisprobleemid, -eesmärgid, -küsimused ja kasutatadavad uurimistöö metoodikad

Haridustehnoloogi amet täitis olulist rolli ja tuge projektide õnnestumiseks. Siis langeb projekti järgselt haridustehnoloogi koormus. Projekti toel tekitati õppejõududele võimalused e-õppe sisu loomiseks eelkõige vabatahtlikkuse alusel. Motivatsiooni toetasid rahalised vahendid, mille abil sai õppejõud täiendavat tasu, või ressursse rahaliste vahendite näol teenuse soetamiseks. Projekti lõppedes rahalised võimalused puuduvad. Samas on õppejõududes tekitatud jätkuv soov ning motivatsioon e-õppe rakendamiseks. Haridustehnoloogi rolli ja tugi on vajalik ka edaspidiselt, iseasi kas e-õppe sisu mahud võimaldaksid haridustehnoloogi täiskoormust. E-õppe rakendamine jätkub kahtlemata ka projekti lõppedes, oluline on välja selgitada haridustehnoloogi roll ning e-õppe sisule kehtestatud ootused.

Töö eesmärgid:

• Analüüsida projektide e-Võti ja BeSt projektidokumente ning analüüsida projektide sisu ning üldisi eesmärke ning hinnata nende saavutatavust Sisekaitseakadeemia näitel 
• Kaardistada projekti rahastusel loodud e-õppe vahendite osakaalu õppekava eri õppevormides (päeva- ja kaugõppe). 
• Kaardistada võimalused, mis toetavad või toetaks e-õppe jätkusuutliku rakendamist Sisekaitseakadeemias. 

Eesmärkide täitmiseks püstitas autor küsimused:

1. Milliseid e-õppe meetodeid rakendatakse Sisekaitseakadeemia õppejõudude poolt?
2. Milline on e-õppe sisu osakaal SKA õppekavade erinevates õppevormides? Kui suure osakaalu moodustavad sellest ESF projektide rahastusel loodud e-õppe sisu? 
3. Milline on ESF projektidest loodud e-õppe sisu (taas)kasutatavuse statistika?
4. Mis iseloomustab loodud e-kursuseid ja õpiobjekte, mis on leidnud aktiivset taaskasutamist?
5. Millised meetmed toetaks loodud e-õppe sisu (e-kursuste ja õpiobjektide) taaskasutamist?
6. Kuidas toetada loodud e-kursuste sisu taaskasutamist, mis on loodud enam mittekasutatavates platvormides (IVA ja Blackboard)
7. Mis on e-õppe sisu (e-kursuste ja õpiobjektide) kasvupotentsiaal Sisekaitseakadeemias?
8. Mis motiveeriks õppejõude e-õppesse enam panustama? 

Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks planeeriti järgmised tegevused:

• E-õppe sisuanalüüs: keskendudes Sisekaitseakadeemia õppekavadele alates 2005. aastast, mil e-õpet hakati laialdasemalt rakendama. Analüüsin erinevaid õppekavasid õppegruppide ning e-õppe osakaalu lõikes. Töö tulemuseks on selge ülevaade e-õppe hetkeolukorrast ning väljatöötatud kursuste rakendamisepotentsiaalist. Projektide rahastusel on väljatöötatud ka „surnud“ kursuseid, mida ei ole erinevatel põhjustel taaskasutatud. ESF projektide sisuanalüüs, keskendudes projektide põhieesmärkidele, leidmaks kinnitust peaeemärkide täituvusest ka kvalitatiivses võtmes. 
• Õppejõudude küsimustik: Viiakse läbi elektrooniliselt. Sihtgrupiks on Sisekaitseakadeemia koosseisulised õppejõud, oluline on saada arvestatav valim õppejõude, kes on e-õpet rakendanud ning õppejõud, kes ei ole e-õpet rakendanud. Sihtgrupiks on viimaste andmete alusel 92 kelle hulgas on õppejõud, kolledži juhid ning õppetööga seotud tugipersonal. Sihtgrupi väiksearvulisus viitab sellele, et oluline on tagada vastajate kõrgeosakaal. Seetõttu olen valmis ka rakendama küsitlust paberkandjal. Küsimustik sisaldab õppejõudude hinnangut e-õppele ning nende rakendamismudelitele õppejõu aine spetsiifika valdkonnast.
• Fookusgrupi intervjuu: Fookusgrupi intervjuusse kaasan SKA 15. õppetooli õppejõud ning kutseõpetajad. Eesmärk tutvustada õppetooliga seotud ainetes rakenduva e-õppe hetkeolukorda. Järgneb sisuline diskussioon, kus kaardistame õppetöö korraldust ning haridustehnoloogia potentsiaali õppeprotsessi efektiivsemaks muutmisel läbi erinevate e-õppe mudelite.